Kalev Gustavi

Ümberjutustus „Uhti, uhti, uhkesti”

2008-05-12T00:39:00.000-07:00

Ükskord tahist üks mees emajõge ületada. Kui ta jõudis emajõe juurde nägi ta, et laev oli just ära sõitnud ning ta otsustas uinaku teha.
Viisk, õlekõrs ja põis tahtsid aga jõe ületada koheselt. Nende esimene plaan oli põis laevaks, õlekõrs mastiks ja viisk laevanik. Sellele plaanile oli aga põis kohutavalt vastu. Lõpuks said nad põie vette ja viisk hüppas sellele peale ja peale seda hüppas ka õlekõrs peale. Viisk pani kapteni mütsi pähe ja hakkas pikksilmaga ringi vaatama. Järgmisel hetkel takerdusid nad kividesse ning nad olid suures uppumisohus. Sellel ajal sõitis suur laev mööda ning nad hüppasid sellele peale. Nad pääsesid küll uppumisohust kuid nad olid sellel samal kaldal tagasi.
Viisu järgmine plaan oli panna õlekõrs üle jõe. Õlekõrs oli sellega nõus. Kui viisk hakkas jõge ületama murdus õlekõrs ja selle peale hakkas põis nii kohutavalt naerma ning ta lõhkes.
Kolme sõbra teekond lõppes väga kehvasti

2008-05-11T10:11:00.000-07:00

Esimene koolipäev ehk tarkusepäev

Esimese koolipäeva tavad on pikka aega - üle poole sajandi - püsinud ühesugustena: pidulikult riietatud abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on ikka olnud valge pluus. Mõnikord on tüdrukutel seda asendanud tume kleit piduliku valge krae ja kätistega. Kuid valge pluus tundub sel päeval endastmõistetavana praegugi, kui mingeid ettekirjutusi pole - valdav osa kooliastujaid on ikka sellises pidurõivastuses. Esinemiste järel anti õpilastele varem lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. aastatel hakati 1. klassi astujaile kinkima aabitsaid. Tänaseks on aabitsast kujunenud pikemaks ajaks esimene ja ainuke õpilase oma raamat, mälestusese Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel.

Nõukogude aja viimastel aastakümnetel hakati 1. septembril tähistama tarkusepäeva, see tähtpäev on jäänud oluliseks tänini.

Mina tähistan tarkuse päeva niimoodi, et lähen esimest päeva kooli ja söön kodus kooki.

Toomapäev

Toomapäev langeb enam-vähem talvise pööripäevaga kokku ja on päikeseaasta lõpupäev - see on ülioluline kriitiline pöördepunkt. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive.

Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma haldjaks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut.

Mina süütan toomapäeval küünlad.

Jaanipäev

Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada.

Mina teen sellel päeval jaanituld.

Kadripäev

Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.

Mina käin sellel päeval kadrisanti jooksmas.

Mardipäev

Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni.

Mina käin sellel päeval mardisanti jooksmas.

Kolme Kuninga päev

Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks.

Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi.

Meie tõstame kodust kuuse välja tähistame jõulude lõppu sellel päeval.

Näärid

Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Sõna näärid on mitmuslik, nagu paljud olulisi pühi ja perekonnasündmusi märkivad nimetused (jõulud, lihavõtted, suvisted, pulmad, matused, ristsed), ja on pärit alamsaksa keelest, tähendades uut aastat. Paarisaja aasta eest olid näärid mõnevõrra vähem oluline püha kui näiteks jõulud, ja praegu on see kindlasti omakorda paljudele noortele vähem oluline kui viiekümne aasta eest.

Rikkalik kombestik on viimase saja aasta vältel püsinud suuremate muutusteta, jagunedes avalikuks ja koduseks, üksnes oma perele mõeldud nääriõhtuks. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu tööde edendamiseks ja raputati viljapuid korraliku õunasaagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat.

Meie kodus tähistame sellel päeval uue aasta algust ja vana aasta lõppu.

Emadepäev

Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii uus, et on lausa teada, millal seda Eestis esimest korda tähistati, kes selle populaarsusele kaasa aitasid ja miks nad seda tegid. Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Esimest korda korraldas oma ema auks Udernas 1922. aasta suvel piduliku emadepäeva Helmi Mäelo, Eesti tuntumaid karskustegelasi.

Emadepäev leiab aset maikuu teisel pühapäeval.

Mina kingi sellel päeval emale lilli ja kaardi.

Halloween

Halloween hakkas Eestis meedia õhutusel levima 1980. aastate lõpus – niisiis umbes samal ajal mitmete Euroopa maadega. Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid. Halloween'i tähistatakse tänagi rohkem linnades, kus liiguvad ringi tontlike maskidega lapsed. Vahel harva on neil käes laternad või on kasutatud Ameerika eeskujul kõrvitsalaternat. Viimast, sageli hiigelsuurte viljadega taime küll kasvatatakse Eestis, kuid mitte väga sageli. Arvestatavaks köögiviljaks muutus kõrvits 19.-20. sajandil. Küll on aga mitmetes lasteaedades ja koolides sellel päeval korraldatud kõrvitsatest laternate ja maskide tegemise konkursse.

Mina panen kodus sellel päeval küünlad põlema.

Küünlapäev

Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, tema olulisusele saartel, Läänemaal ja mujal osutab nn järelpäevade arvukus – siis liikusid mehed õlut või muud pühade lõpetust norides ringi. Järelpäevi nimetati tahipäev, küünlalühtripäev ja muude põhipäeva nimedest tuletatud hüüdnimedega.

Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama, siga kõrva päikese käes paistma jne.

Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga.

Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.

Mina süütan sellel päeval küünlad.

Luuletus

2008-04-28T00:22:00.000-07:00

Sinu sõber olen mina
kahjuks pole seda sina
Kui mul täna abi vaja
kostab vastu sinu kaja
Koos meil alati on tore,
sa oled väga kole.
Siis kui päike paistab õues
sul on väike aken põues.
Ja kui taevast vihma kallab
sinu ema sind maha tallab.
Täna ütlen sulle seda
mulle meeldib öelda seda
Alati su sõbraks jään
sa metsjuudas hüään
Kui sa mul sõbraks jääd
sulavad kõik krohvi määd.

Meil juhtub koolis nii naljakaid asju

2008-04-28T00:04:00.000-07:00

Meil on juhtunud koolis väga naljakaid asju. Praegu räägiksin ühe nendest.
Kõik algas sellest, kui me tulime kooli. Lund oli maha sadanud hunnikute kaupa. Kõik juba ootasid suurt vahetundi, ette minna õue ja teha lumememme või mängida lumesõda.
Lõpuks, kui meil oli lõppenud loodusõpetus ja kunsti tund läksime kõik koos sööma ja siis kiiresti õue. Poisid arutasid riietus ruumis kuidas saada võitu teistest klassidest lumesõjas. Tüdrukute plaanides oli aga ehitada maailma suurim lumememm.
Selleks ajaks kui mina õue jõudsin käis lumesõda suure hooga. Tüdrukute lumememme plaan oli hävinud ja ka nemad osalesid lumesõjas. Vastaseid oli küll vähem, aga nad võitlesid visalt vastu. Nende visked olid ka oluliselt tugevamad. Vastaste kahjuks liitus meiega a-klass ja nüüd oli meid palju rohkem. Me sundisime nad taganema, kuid sellel hetkel märkasime, et õue oli tulnud seitsmes klass, kes liitus meie vastastega.
Seitsmenda klassi
liitumisega läks sõda palju huvitamaks, kuid vastaseid oli ikka veel vähem, aga nende viske tugevus ületas meie oma täielikult.
Varsti hakkas suur vahetund läbi saama ning me pidime midagi ette võtma. Meie vägi võttis nõuks , et teeme valmis kolm palli ja jookseme peale. Sedamoodi me tegimegi, me jooksime peale ja see oli vastasele väga suur üllatus ning nad hakkasid taganema. Meie rünnak õnnestus täielikult kui välja arvata see, et nad said ka meie omadele lumepalliga pihta.
Tunni alguseni oli viisteist minutit ja me ründasime täie hooga, sest meie ülesanne oli see lahing võita. Kahjuks ei olnud see vastase mõttes ning nad võitlesid väga tugevalt vastu.
Lõpuks kui oli tunni alguseni paar minutit, kuid meie õnneks olid vastased sellest väsinud ning nad otsustasid alla anda. Me olime selle üle väga rõõmsad ning karjusime: ”meie võit”.
Koolis rääkisime sellest veel mitu nädalat.

Varatu Mart varastab poest

2008-04-27T23:52:00.000-07:00

Varatu Mart otsustab minna poodi vargile. Ta on muidu väga rahumeelne mees. Kuid kahjuks on tal rahaga kitsas käes. Mart ei ole muidu väga ihne aga ta heiteti töölt välja ja ta otsustab varastada. See plaan on väga riskantne.
Mart tahab varastada rohukarva värvi poodi mis asub Tallinna kesklinnas. Selle päeval kui ta seda teeb paistab hele päike.
Mart siseneb poodi kurb nägu peas. Laisk turvamees on jäänud oma toolil magama ning Mart rõõmustab selle üle veidi. Ta haarab krobelise nahaga naise käest. See hakkab selle peale karjuma ning turvamees ärkab. Mart tõmbab põuest välja tulirelva ning ähvardab naist maha lasta kui see talle raha ei anna. Kassapidaja tõstab kahe käega kilekotti raha.
See mida Mart kõige rohkem kartis oli see, et siseneb mõni koolinoor. Kahjuks see juhtus ja koolinoor minestas nähes püssi ja maskiga meest. Mardile ei olnud see kõik väga meelt mööda.
Ta otsustas lippama hakata. See ei olnud turvamehele üldse meelt mööda ja ta hakkas teda taga ajama. Kartmatu pätt jooksis täiel kiirusel kodu poole. Nad möödusid kitsast tänavast ja seejärel tuli neile vastu lai tänav. Sellise kiirusega hakkasid mõlemad jooksjad kiirelt väsima. Mart ei uskunud enam oma plaani ning ta lasi ennast politseinikul kinni võtta.

Sünonüümid ja antonüümid

2008-04-27T23:49:00.000-07:00

Sünonüümid:
vaene – varatu, kerge taskuga, kerge rahakotiga
roheline – haljas, murukarva
laps – võsu, suguvili
jooksma – punuma, liduma, lippama
julge – kartmatu, kohkumatu, külmaverega
õpilane – koolinoor, koolilaps, kooliskäija
sööma – keha kinnitama, toitu võtma
ohtlik – riskantne, kardetav
meeldima – meelt mööda, südame järgi olema
väljamõeldis – fantaseering, vaimusünnitus, mõttekujutus
Antonüümid:
sile – krobeline, kortsus
helde – ihne, kitsi
sitke – pehme, õrn
lähedane – võõras, harjumatu
värske – vana, igivana, riknenud
ärev – rahumeelne, tasakaalukas
virk – laisk, ei viitsi liigutada
lõbus – kurb, nukker
kitsas - lai
hapu – magus, mesine
raske – kerge, lihtne
tuhm – hele, ere
puhas – must, kasimata

2008-04-22T11:10:00.000-07:00

Minu lemmiknäitlejad

2008-03-28T06:48:00.000-07:00

Brad Pitt

William Bradley "Brad" Pitt (sündinud 18. detsember 1963, Shawnee Oklahoma) on filmiauhinnale Oscar nomineeritud USA näitleja.
Tema tuntuimate filmirollide hulka kuuluvad osatäitmised filmides "Intervjuu vampiiriga", "Kaksteist ahvi", "Seitse aastat Tiibetis", "Kaklusklubi" , "Oceani 11 - kõrged panused", "Oceani kaksteist", "Mr. And Mrs. Smith" ja "Paabel".

Brad Pitt sündis 1963. aastal Shawnees Oklahoma osariigis isa William Pitti ja ema Jane Etta Hillhouse' perekonda ja kasvas koos oma õde ja vennaga üles Springfieldis Missouri osariigis.
Kooliajal tegeles Brad spordi, debatteerimise ja muusikalidega.
Peale keskkooli õppis ta Missouri Ülikooli Ajakirjanikekoolis.
Aastal 1986 läks ta oma õnne proovima Hollywoodi ja hakkas õppima näitlemist Roy Londoni käe all.

Johnny Depp

Johnny Depp [dž'onni depp] (õieti John Christopher Depp II [džonn kr'istofer depp t'eine]; sündinud 9. juunil 1963 Kentucky osariigis Owensboros) on USA filminäitleja.
Oma filmidebüüdi tegi Depp linateoses "Elm Streeti luupainaja" (1984). 1987 sattus ta rambivalgusesse, kui asendas Jeff Yagherit salapolitseinik Tommy Hansoni rollis populaarses teleseriaalis "21 Jump Street".
1990. aastal pärast arvukaid rolle teismelistele suunatud filmides sai alguse tema koostöö režissöör Tim Burtoniga, kes andis talle nimiosa filmis "Edward Käärkäsi".
Filmi edu kiiluvees sõites hakkas Depp valima rolle, kus ta sai mängida tõsiseid, veidi tumedaid osi, üllatades kriitikuid ja publikut. Järgmine koostöö Tim Burtoniga oli filmis "Ed Wood" (1994). 1997. aastal mängis ta FJB salaagenti tõsielul põhinevas filmis "Donnie Brasco", kus tema vastasmängija oli Al Pacino. 1998. aastal oli ta peaosas Terry Gilliami lavastatud filmis "Fear and Loathing in Las Vegas" ning 1999. aastal õudusulmefilmis "Astronaudi naine". Samal aastal lõi ta kaasa Tim Burtoni filmis "Peata ratsanik". 2001. aastal mängis ta inspektor Fred Abberline'i tõsielul põhinevas filmis "Otse põrgust". 2003. aastal mängis ta Robert Rodriguezi Mariachi triloogia osas "Ükskord Mehhikos" ning samal aastal kapten Jack Sparrow'd suures kassahitis "Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus". Aasta hiljem mängis ta peaosa filmis "Avastades Eikunagimaad", kus ta mängis J.M. Barrie't. Selle osa eest pälvis Depp oma teise Oscari nominatsiooni. Koostöös Tim Burtoniga valmis 2005 lastefilm Roald Dahli raamatu "Charlie ja šokolaadivabrik" põhjal. Samal aastal valmis ka Laibast Pruut, kus ta tegi viiendat korda koostööd Tim Burtoniga. 2006. aastal mängis Depp taas Jack Sparrow'd, kui valmis järg "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst". 2007. aastal valmis ka Piraatide kolmas osa, "Kariibi mere piraadid: Maailma lõpus", kus Depp mängis taas Jack Sparrow'd. Sama aasta lõpus esilinastus Ameerikas Broadway muusikalil põhinev õudusmuusikal "Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja", kus ta tegi taas kord koostööd lavastaja Tim Burtoniga. See oli Deppi jaoks esimene muusikal, mis lummas paljusid kriitikuid. Ta võitis selle eest Kuldse Gloobuse ning pälvis veel ühe Oscari nominatsiooni.
2009. aastal peaks valmima Michael Manni lavastatav film Public Enemies, kus Depp mängib gängsterit John Dillingeri. Samuti mängib Depp ka Terry Gilliami filmis The Imaginarium of Doctor Parnassus, kus ta jätkab vara lahkunud Heath Ledgeri osa täitmist. Temaga koos täidavad Ledgeri osa veel ka Jude Law ja Colin Farrell.

Orlando Bloom

Orlando Jonathan Blanchard Bloom (sündis 13. jaanuaril 1977 Canterburys Inglismaal) on inglise filminäitleja.
Tuntust on ta kogunud eelkõige "Sõrmuste isanda" triloogiaga ning filmidega "Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus" (2003) ja "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" (2006).
Peale nende on ta kaasa teinud filmides "Wilde" (1997), "Black Hawk Down" (2001), "Ned Kelly" (2003), "Trooja" (2004) ning "Haven" (2004).
Esimene peaosa tuli filmis "The Calcium Kid" (2004), sellele järgnesid ristisõdadest kõnelev eepos "Taevane kuningriik" (2005) ning romantiline komöödia "Elizabethtown" (2005). Järgmisena on tal kavas "Kariibi mere piraatide" kolmas

Mart Poomi värav

2008-03-10T00:53:00.001-07:00

Video jutt

2008-03-02T22:14:00.000-08:00

Siin kaunil Kõrvemaa maastikul toimub üks suurim Eesti suusatajate suurim mõõdu võtt. Võistlejad lähevad juba stardist rajale. Stardis on ka eelmise aasta võitja Lembit Palk. Peale teda läheb rajale tema suur konkurent number 9 Andres Metsamaja. Lund on siin Kõrvemaal küll vähe aga see meie võistlejaid ei sega. Meie võistlejad sõidavad suhteliselt palju paaristõugetega. Mõnel rajalõigul tuleb sõita väga osavalt puude vahelt. Tuleb läbida suuri ja väiksemaid laskumisi. Paraku tuleb rajal ette ka kukkumisi. Mõni kukkub isegi enne finishit.

Siin Kõrvemaal toimuvad ka slaalomsõidud mida sõidetakse mäest alla. Slaalom pakub paljudele huvi ja seda proovivad ka lapsed. Slaalomi võistluse stardis on ka eelmise aasta murdmaa võitja Lembit Palk ja talle pakub jaälle konkurentsi Anres Metsamaja. Muidugi on neil seda raske võita, sest nad tulid just murdmaa rajalt.

Suusapäev Kõrvemal lõppeb niimodi, et murdmaa rajal saab esimse koha Andres Metsamaja, teise Lembit Palk ja kolmanda üllataja noor 21 aastane Paul Aknalaud. Slaalomis võttis slaalomi spets Üllar Järv, teiseks jäi Lembit Palk ja kolmandaks Jaanus Sinivärv.

Minu iseloomustus

2008-02-25T05:59:00.000-08:00

Minu nimi on Kalev Gustav ja ma käin koolis viindas klassis. Minu õe nimi on Grete Mai, minu isa nimi on Rene ja minu ema nimi on Anu.
Ma käin koolis nimega Gustav Adolfi Gümnaasium. Koolis on minul head hinded. Minu lemmik spordiala on jalgpall. Mina käin jalgpalli klubis FC Flora. Ma olen mänginud jalgpalli seitse aastat. Mulle meeldib mängida ka Play Stationit.
Minu õele meeldib laulda ja mängida klaverit. Ta on koolis jube üheksandas klassis.
Minu isale meeldib mängida korvpalli ja jalgpalli. Ta käib iga nädal kaks korda jalgpalli mängimas.
Minu emale meeldib laulda ka. Ta käib iga nädal laulukooriga koos laulmas. Ta käib ka aeroobika trennis.